Mängu olulisust laste tervislikuks arenguks toetavad mitmed uuringud. Loomupärase ja haarava tegevusena toetab mängimine kognitiivset, füüsilist, sotsiaalset ja emotsionaalset heaolu, pakkudes vajalikku olustikku arenemiseks ja õppimiseks. Läbi mängu avaneb lapsel võimalus eksperimenteerida, lahendada probleeme, mõelda loovalt ning teha koostööd omandades seeläbi sügavamat arusaama iseenda ja maailma kohta.

Õues mängimise spetsiifilised omadused ja stiimulid pakuvad mitmeid mänguvõimalusi, mida ei ole võimalik sisetingimustes jäljendada. Välitingimusi võib kirjeldada kui avatud ja pidevalt muutuvat keskkonda, kus on võimalik kogeda vabadust, suurt ja pöörast liikumist ning kontakti loodusega. Õues mängimine pakub lastele avatud päikesevalgust, looduslikke elemente ning värsket õhku, mis omakorda on kasulikud luude arengule, tugeva immuunsüsteemi kujunemisele ja füüsilisele aktiivsusele. Füüsilise aktiivsuse vajalikkus juba noores eas on seda enam asjakohane, kui võtta arvesse murettekitavalt kasvav laste rasvumise ja ülekaalulisuse protsent.

Väline keskkond pakub palju erilisi stiimuleid, mis püüavad laste tähelepanu. Pulgad, kivid, lilled, pinnas/muld, vesi ja vms avastatakse huviga ning innustavad õppima, kuna need pakuvad lugematul hulgal võimalusi mängimiseks. Looduslikud elemendid on avatud materjalid, mis vastavad lapse kujutlusvõimele ja vajadustele. Selles protsessis ning esemetele uue tähenduse andmises(nt pulk on relv, paat või pastakas) on võimalik mobiliseerida oskusi, mis eraldavad mõtlemist, loovust, probleemide lahendamist jm. Looduslikke materjale on lihtne leida, need on odavad ning nad ei paku limiteeritud kasutusvõimalusi, mida tavaliselt poemänguasjad pakuvad.

Looduslike materjalide avastamine on samuti oluline, et lapsed märkaksid looduse rikkalisust ja mitmekesisust.  Avastamise ja huvi taju mõjutab tähenduslikult õppimist ning loob emotsionaalse sideme keskkonna suunas.

Läbi õuemängude ja looduslike esemete avastamise on võimalik soodustada haridust selle kõige laiemas mõttes. Tegevused, mis on seotud mulla ja veega mängimisega, loovad võimalusi õppimaks matemaatikat, teadust või keelt nende lõimitud viisil. Kui lapsed tühjendavad ja täidavad anumaid mitmetel kordadel, võivad nad avastada hoopis kaalu, mahu ja ajaga seotud mõisteid ning rääkida sellest, mida nad kogesid, omandades uut sõnavara. Taolisi leide on avastatud ka mitmetes uuringutes, mis näitasid,  et nt lastel on võime õppida ja arenedada matemaatilisi termineid ja protseduure välises mängus, kasutades enda keha õppimisvahendina.

Mis puutub tervisesse,  siis seosed looduslike elementidega nt muld aitab tugevdada immuunsüsteemi. Kasvav uurimus on näidanud, et  kokkupuude “kahjutute mikroobidega” tagab kaitse haiguste vastu. 

Riski tähtsus

Tänapäevane ühiskond jätab tihtipeale unarusse riski tähtsuse, mis on seotud laste õppimise ja arenguga. Hirm viib meid alahindama laste võimeid, mis loob isegi “ohtlikuma” õpikeskkonna, kus lapsel ei ole võimalus areneda läbi kogemuse, kuidas jääda turvaliseks. On äärmiselt oluline omaks võtta laiem visioon ohust, sest õnnetuste võimalikkuse ületamine kaalub edu- ja õnnetunnete positiivseid tagajärgi, kui väljakutse või uus oskus on õnnestunud.

Väliskeskkonnas ilmnevad võimalused isiklike piiride ületamiseks sageli olukordades, nagu puude otsas ronimine või tööriista kasutamine. Riskantses mängus peaks täiskasvanu tõlgendama lapse märke, andes talle vajalikku tuge ja ruumi, mida ta vajab. Riskantne mäng edendab olulisi oskusi, mis on seotud püsivuse, ettevõtluse, enesetunnetuse, teadmise ja probleemide lahendamisega.

Välitingimustes mängimise ajal peaks lastel olema võimalus kogeda läbikukkumist ja eduelamust  katseeksituse meetodil. Kui me proovime ennetada kõiki riskantseid olukordi, siis laps ei tea, kuidas toime tulla ootamatu keskkonnaga ning tal puudub vajalik enesekindlus, et väljakutsega toime tulla.

Sotsialiseerimisvõimalused

Väljas loodav keskkond võib pakkuda lastele ja täiskasvanutele huvitavaid tingimusi, et näidata oma isikupära erinevaid aspekte, mis tavaliselt  siseruumides viibimise ajal ei avaldu. Lastel esineb õues mängides vähem konflikte ning nad mängivad rohkem koostöös üksteisega.  Ruumi omadused (avatud ja ettearvamatud) võimaldavad laste vahel arendada ühiseid eesmärke, mis toob kaasa kaaslaste kaasamise kogemused. Välimängu ajal saavad lastest õpetajad ja õppijad, kes jagavad enda teadmisi ja oskusi, et saavutada erinevaid eesmärke. Selles koostööprotsessis on võimalik arendada empaatiat, kuna lapsed hakkavad mõistma teiste inimeste tundeid ja vajadusi. Tohutu erinevus sotsialiseerumises välititingimustes on see, et võimalused  suhtlemiseks toimuvad järk-järgult, andes lastele võimaluse valida, kas ühineda teiste tegevusega või mängida individuaalselt, ilma et keegi pidevalt sisse jookseks, nagu tavaliselt kinnises ruumis juhtub.

Varajastes eluaastates väljas mängimise väärtustamist võib mõista kui tervisliku eluviisi propageerimist, teadvustades, et tänased lapsed on homsed täiskasvanud!

Jaga:

administrator

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga