Mõiste „emotsionaalne intelligentsus“ võtsid 1990.aastal kasutusele USA psühholoogid Peter Salovey ja John Mayer, et kirjeldada vajalikke emotsionaalseid omadusi näiteks: empaatia, tunnete väljendamine ja mõistmine, enesevalitsemine, sõltumatus, kohanemisvõime, teistele meeldimine, inimestevaheliste probleemide lahendamine, püsivus, sõbralikkus, lahkus, austus.

Miks meil on vaja emotsionaalset intelligentsust?[1]

Emotsionaalne tervis on üldse kõiksugu õppimisvõime aluseks. Koolis on lastel hea õppeedukuse jaoks tarvis teadmist KUIDAS õppida? Selle teadmise aluseks on enesekindlus, uudishimu, tahtmine, enesekontroll, oskus seoseid leida, suhtlemisoskus, koostöövõimekus. Õpilane, kes õpib esmalt ära selle, kuidas õppida, on lõppkokkuvõttes palju edukam.

Kuidas arendada endas kinnistavat hoolitsust?

Kinnistav hoolitus tähendab seda, et lapsele antakse emotsionaalset hellust ja teotust, niiet laps seda kindlalt mõistab. Selline hoolivus on midagi enamat kui kiitus hea hinde või õnnestunud koolitöö eest või magaminekueelne musi ja kallistus. See kujutab endast aktiivset osalust lapse emotsionaalses elus. See seisneb väiksema lapse puhul temaga mängimises ning vanema lapse puhul tema tegmistest osavõtmises.

Lasteterapeudid on hakanud õpetama mänguteraapiat vanematele, kes saavad väljendada selle abil toetust oma lapsele. 1960.aastatel tuli Rutgersi ülikooli professor Bernard Guerney välja teedrajavate meetoditega. Ta hakkas koolitama probleemsete laste terapeutideks nende endi vanemaid ning järeldas, et paljude laste hädade põhjuseks polnud mitte vanemate pahatahtlikkus, vaid loomupärane oskamatus lapsega sooje suhteid sõlmida.

Dr. Russell Barkley soovitas vanematele raske iseloomuga laste puhul (nn hüperaktiivsete lastega), et nad veedaksid iga päev oma lapsega 20 minutit omaette, nii seisab vanem hea selle eest, et laps tunneks kinnitava hoolituse täit mõju. Eriti tähtis on see keskendumisraskustega laste puhul, kellele tavaliselt langeb osaks õpetajate, eakaaslaste ja pereliikmete negatiivne tähelepanu ja kriitika.

Alla 9-aastaste laste puhul soovitatakse:

  • Kiita oma last, kuid ole konkreetne, aus ning vältige liigset meelitamist
  • Ilmutage lapse tegevuse vastu huvi ning lööge ise elles kaasa, kirjeldade nähtut ja kommenteerides lapse tundeid, millised need ka poleks.
  • Ära esita küsimusi ega anna käsklusi. Ülesanne on vaadelda ja nähtut kommenteerida.

Kinnistav distsipliin

Kinnitava hoolitsuse õppimine on jõukohane peaaegu igale vanemale. Kinnitava ditsipliini juures peavad olema välja mõeldud kindlad lapsele eakohased moodused, kuidas lapse sobimatu käitumise puhul olukord lahendada.

Tõhusa distsipliini lihtsamad põhimõtted:

  • Kindlad paikapandud reeglid. Kui võimalik, kirjutada need üles ja seinale kleepida.
  • Iga kord kui laps hakkab korda rikkuma, hoiata teda. See on parim moodus õpetada lapsele enesevalitsust.
  • Kinnista häid kombeid, jagades hea käitumise eest preemiaks kiitust või hellitusi ning ignoreerides käitumist, mis on mõeldud vaid tähelepanu püüdmiseks.
  • Selgita lapsele, mida temalt ootad.
  • Enneta probleemi juba eos. Biheivioristliku psühholoogia väitel ilmneb enamik probleeme konkreetse ärrituse või vihje peale. Neid märke mõistes ja eemaldades saate vältida olukordi, mis vallandavad korrarikkumise.
  • Kui kindlalt paika pandud reeglit või piiri tahtlikult või tahtmatult rikutakse, järgnegu sellele kohe sobiv karistus, mida lubasid.
  • Kui karistus on vajalik, kandke hoolt, et see vastaks korrarikkumise suurusele.

Suurim takistus kõrge EQ-ga lapse kasvatamisel

Televiisori ees veedetud aeg on aastatega aina enam kasvanud ning seda just eriti laste seas. Kahjulik pole mitte televisioon ise, vaid teleri ees passiivselt veedetud aed, mis pärasib EQ oskuste arengut. Kuigi eksperdid väidavad juba ammu, et liigne telerilembus mõjub lastele halvasti, võib paljude vanemate suutmatuses piirata lapse teleriaega osaliselt süüdistada nende endi sõltuvust televisioonist. Paljud vanemad on avastanud, et teler on äärmiselt odav lapsehoidja. Hea nõuanne on piirata televiisori vaatamist kahele tunnile päevas (seda kõikidele pereliikmetele).

Nõudke lastelt rohkem tähelepanu ja kohusetundlikkust

Mõnes peres mängib lapse kõlbelises arengus tähtsat rolli usk. Ehkki enamik religioone nõuab, et lapsed õpiksid pähe moraalireeglite nimekirja, paistab, et pelk pähetuupimine ja ettelugemine avaldub laste käitumisele kesist mõju. Tulemuslikumalt mõjub see, kui vanemad kasutavad oma usu väärtushinnanguid igapäevases elus.

Kui tahate, et laps muutuks empaatilisemaks, hoolitsevamaks ja kohusetundlikumaks, peate kõike seda neilt ootama. Paigas peavad olema kindlad reeglid ning nendest mitte taganema. Laps peaks juba kolme-aastaselt enda järelt koristama ning aitama vanemaid lihtsamates majapidamistöödes, näiteks laua katmises. Vanusega peaksid kodused kohustused suurenema ega tohiks sõltuda preemiast, isegi mitte taskurahast! Laps peaks majapidamistöödes kaasa lööma, sest teisi tuleb aidata.

Kui soovite, et laps oleks tähelepanelik ja kohusetundlik, peab ootuste latti kõrgemale tõstma. Kerge on olla leebe lapsevanem. Selleks, et lapsed õpiksid kohusetunnet, peavad vanemad ise kohusetundlikumaks muutuma.

Hea idee: pane igapäevaselt kirja 1 heategu!

Ausus ja eneseväärikus

Kahe-kolmeaastase lapse kognitiivne ja keeleline areng pole veel küps, mõistmaks, et sõnade ja tegude vahel on otsene seos. Mudilastele on käitumine palju tähtsam kui sõnad, millel on pahatihti ebamäärane või lausa mitu tähendust.

Neljanda eluaasta täitumisel hakkavad lapsed mõistma, et ekistav valetamine on halb. Õigupoolest muutuvad nelja-aastased või veidi vanemad lapsed fanaatilisteks tõekuulutajateks, kes on äärmiselt nördinud, märgates, et vanemad, õed-vennad või sõbrad on neid kuidagi alt vedanud. Inimese kavatused pole nii tähtsad kui see, kas tema jutt on tõene või väär.

Aastatega kasvab enamik laste EQ oskustest, kuid tõe rääkimise puhul on lood vastupidised. Teadlased on uurinud, kuidas muutub laste arusaam valetamisest. 92% viieaastastest lastest ütles, et valetamine on alati halb, ja 75% väitis, et pole kunagi valetanud. Ent 11.eluaastaks arvas 28%, et valetamine on alati halb, ning ükski laps ei väitnud, et ta pole elu sees valetanud. Kõige hullem on vale, mida räägitakse karistusest pääsemiseks. Vale, mis päästab kellegi tundeid, pole nii halb. Altruistlikku valet, mille eesmärk on kedagi aidata, peetakse peaaegu alati andestatavaks ja koguni austavaks.

Ehkki valetamine on lapse arengu seisukohast sageli mõistetav, võib see muutuda probleemiks, kui laps valetab harjumusest või luiskab asjadest, mis tähtsad tema heaoluks. Krooniliselt valetavaid lapsi uurides on ilmnenud, et sageli paistavad nad silma ka teiste antisotsiaalse käitumise vormidega, näiteks petmise, varastamise ja agressiivsusega. Ekman toonitab, et valelikud lapsed langevad sageli nn sarveefekti küüsi. Kui hakkame aru saama, et laps valetab, eeldame alateadlikult, et selline käitumine on talle iseloomulik, ning hakkame ootama ka teisi antisotsiaalse käitumise vorme. Paljudel juhtudel täidab selline ennustus end ise ning lapsed vastavad meie kõige hullematele ootustele.

Kuidas õpetada lapsele aususe tähtsust?

Uurimused näitavad, et valelikud lapsed on pahatihti pärit kodust, kus vanemad sageli valetavad. Lisaks on ebaausad lapsed, kelle järele kodus ei valvata või keda vanemad eemale tõrjuvad. Et sellest saaks osa lapse kõlbelisest haridusest, lugege ette jutte, mis rõhutavad aususe rolli.

Kujutlus 

Kolmanda ja neljanda eluaasta vahel tekib lastel võime luua vaimusilmas pilt ning lasta sel liikuda nagu filmil. See kujutluste loomise võime, mis on iseäranis tugev lapsepõlves, kahaneb enamikul meis hilises teismeeas.

Kujutlus võib olla tähtis vahes psühholoogiliste ja füüsiliste pingete vähendamiseks. Häirides aju mõtlevat osa, võivad kujutluspildid otseselt nõrgestada pingeid tekitavaid närviimpulsse. Pingeline keskendumine, mida kujutluspildi maalimine nõuab, võib olla põhifaktor sisemise valuvaigistusmehhanismi vallandamisel.

Te võite õpetada lapsele kujutluspiltide maalimist, et toime tulla mitmesuguste olukordadega. Kui laps kukub ja kriimustab põlve, võib ta ette kujutada, et jalale pannakse valu vaigistamiseks kotitäis jääd. Kui laps kardab hambaarsti juures haiget saada, võib ta õppida, kuidas sulgeda silmad, lõdvestuda ja kujutleda, et võluvaip viib ta põnevale reisile.

Põnevaid harjutusi:

  • Laske lapsel sulgeda silmad ja kuulata mitmesugust instrumentaalmuusikat. Arutlege, milliseid kujutlusi see temas tekitab.
  • Näidake lapsele abstraktse kunsti teoseid ning laske tal otsida kujundeid, mis talle midagi meenutavad. Seejärel joonistab ta ühe kujundi põhjal pildi.
  • Paluge, et laps vaataks minut aega mõnda detailirohket pilti. Seejärel laske tal sulgeda silmad ning kujutleda sama pilti oma vaimusilmas, üritades meelde tuletada nii palju üksikasju kui võimalik
  • Siduge lapsel silmad kinni ning andke talle nuusutada oma kodu lõhnu (apelsin, parfüüm, potilill). Seejärel joonistab ta pildi, mille peal on ese, kust lõhn pärit on.
  • Paluge, et laps tuletaks meelde mõnda toredat minevikusündmust. Laske tal seejärel sulgeda silmad ning kirjeldada seda stseeni nii üksikasjalikult kui võimalik.

Mõtlemisoskuste omandamiseks on hädavajalik kordamine. Seetõttu tehke harjutused lapsele meeldivaks ning ilmutage ka ise huvi ja entusiasmi.

Motiveeritus ja eesmärgi saavutamine

Elu esimestest hetkedest peale huvitub laps ümbritsevast maailmast ja püüdleb selle mõistmise poole. Laps sünnib sooviga ümbruskond enda kontrolli alla saada – ta tahab pöörata, istuda, seista, kõndida ja rääkida. Ja nende eesmärkide poole püüdleb ta järelejätmatult.

Ent 7-8 aasta vanuses, kui koolitöö hakkab nõudma enam pingutust, juhtub paljude lastega midagi. Näib nagu kaotaksid nad osa oma innikusest õppida ja avastada. Kui nende loomupärane enesekindlus kaob, võivad nad hakata ülemäära muretsema teiste hinnangute pärast

Vanemaid ja pedagooge on hämmastanud, miks paljud noored piirduvad nii vähese õppimisega, kui maailmal on neile ometi nii palju pakkuda. Isegi tudengid peavad tänapäeval motivatsioonipuudust üheks olulisemaks kooliprobleemide põhjustajaks.

Üle 50 aasta on teadlased otsinud vastust küsimustele, miks on osa inimesi aktiivsemad ja edaspüüdlikumad kui teised:

  • Õpeta laps iseendalt edukust eeldama.
  • Paku lapsele võimalusi, kuidas ta saaks iseenda ja ümbritseva üle kontrolli saavutada.
  • Väärtusta haridust, pidades silmas lapse huvisid ja tulevikku.
  • Õpeta last hindama pidevat pingutust.
  • Õpeta lapsele ebaeduga silmitsi seismise ja selle ületamise tähtsust.

Lawrence E. Saphiro, Ph.d „Kuidas kasvatada lapses emotsionaalset intelligentsust?“

Jaga:

administrator

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga