Ilmselt pole vaja pikalt selgitada, et üleliigse suhkru tarbimine on halb. Mitte küll kõik suhkrud ei ole halvad aga siin artiklis räägime magustatud jookidest ja nende mõjust lapse tervisele.
Magustatud joogid ei sisalda toitaineid. Magustatud ja gaseeritud jookides on 0 grammi vitamiini, mineraalainet, kiudaineid ja muid kehale vajalikke koostisaineid, mida su lapse arenev organism vajab. Samuti pärsivad sellised joogid täiskõhutunde teket, mis üldjuhul tähendab seda, et laps tarbib rohkem kaloreid kui tema keha vajab. Kuna joogid on ise väga kaloririkkad siis üldiselt ajavad sellised joogid päevase kaloritarbimise lõhki ja ühe uuringu kohaselt tarbisid inimesed, kes jõid magustatud jooke, päevas 17% rohkem kaloreid [1]. Teine uuring [2] võttis vaatluse alla lapsed ja leiti, et iga päev ühe magustatud, gaseeritud joogi tarbimine suurendas laste ülekaalulisust nii kooliajal kui hilisemas elus 60%.
Suur kogus suhkrut muudetakse rasvaks. Üldiselt sisaldavad kõik karastusjoogid tavalist lauasuhkrut. Lauasuhkur on sahharoos, mis lagundatakse kehas glükoosiks ja fruktoosiks. Kui glükoosiga saab iga keharakk hakkama, siis fruktoosi lagundab ainult maks. Kõige kindlam viis tarbida liigses koguses fruktoosi on süüa magustatud jooke, mis sisaldavad suhkrut. Tarbides liigselt fruktoosi, asub maks seda lagundama. Väikeste kogustega saab maks hakkama aga kui kogused muutuvad maksale üle jõu käivaks, muudetakse üleliigne fruktoos rasvaks mis omakorda põhjustab maksa ja siseorganite rasvumise. Samuti ladestatakse rasv lapse kehas põhjustades ülekaalulisust. Seda peetakse ka üheks põhjuseks, miks varem täiskasvanute diabeetiks peetud diabeeti diagnoositakse lastel üha rohkem.
Suhkru tarbimine võib tekitada sõltuvuskäitumist. Rottide ja hiirte peal tehtud katsed näitavad, et suhkru tarbimine vabastab ajus mõnuainet – dopamiini. Selliselt premeerib lapse keha last ning tekib muster, mil suhkrut tarbides tunneb laps ennast õnnelikuna ja laps hakkab otsima viise ja tegevusi, mis toovad endaga kaasa dopamiini vallandamise. Tuleb tuttav ette, kui laps nõuab poekassas magusat? Trambib jalgu ja keeldub edasi minemast? See on lapse viis jõuda tagajärgedeni, mis tooksid endaga kaasa dopaimiini taseme tõusu.
Liigne suhkrutarbimine kahjustab hambaid. Jah, see on üldiselt levinud teadmine, et magustatud joogid põhjustavad kaariest ja hambaaukude teket. Põhilised süüdlased on siin muidugi fruktoos ja happed aga ka põhjus, et suhkrut tarvitatakse terve päeva jooksul, hambaid pestakse aga üldjuhul hommikul ja õhtul, mis jätab hambad ülejäänud päevaks kaitseta.
Mahlad. Siinkohal peab kindlasti ära mainima, et magustatud jookide alla kuuluvad ka mahlad, mis sisaldavad tihtipeale kuni 50% rohkem suhkrut kui karastusjoogid. Mahlad ei ole suhkru osakaalu poolest kuidagi tervislikumad kui limonaadid ja eriti palju suhkrut sisaldavad mahlad, mis on suunatud lastele. Seega ei tohiks mahladest saada lapsele igapäevane jook vaid pigem pakkuda seda justkui maiuspala.
Peab tunnistama, et kui hakkate lapsele seletama miks suhkur ei ole hea, ei võta ta tõenäoliselt seda juttu kuigi tõsiselt. Seega, peab suhkru ja magusaisu kontrollimine olema vanemate töö, sest lapse magusatarbimise vähendamine toob endaga kaasa väga palju hüvesid nii lapseeas kui hiljem. Loomulikult võib rahumeeli süüa päevas kolm-neli kommi, kuid pikaajalisemal pideval suhkrutarbimisel on tagajärjed mis võivad tuua kaasa tagajärgi terveks eluks.
