Kas sinu laps ei maga öösiti? Kas laps muutub rahutuks, kui on uneaeg? Usu, aga see mure on paljudel lapsevanematel ja probleem on laialdasemalt levinud, kui sa arvata oskad. Jagame siinkohal mõningaid näpunäited, kuidas laps magaks rahulikumalt – nii saad sa ise puhkust, millest lapsevanemal pole kunagi küllalt.
Enne, kui hakata uneprobleemidega tegelema, tuleks teada, palju laps üldse ööpäevas magama peaks:
- 4-12 kuulised lapsed 12 kuni 16 tundi und ööpäevas
- 1-2 aastased lapsed 11 kuni 14 tundi und ööpäevas
- 3-5 aastased lapsed 10 kuni 13 tundi und ööpäevas
- 6-12 aastased lapsed 9 kuni 12 tundi und ööpäevas
- Teismelised 8 kuni 12 tundi und ööpäevas
Nagu näha siis ajavahemik on üsna suur, mis loomulikult on individuaalne ja iga lapse puhul erinev. Usutavasti teab iga lapsevanem, palju laps magama peaks aga on mõned märgid, mis viitavad, et sinu laps ei saa piisavalt und:
- Laps on kergestiärrituv, nähvab või on liigselt emotsionaalne
- Lapsel on raske või keeruline keskenduda isegi lihtsatele ülesannetele kas koolis või kodus
- Laps jääb autoga sõites magama
- Laps kipub unistama ja “kaob teinekord vestlustesse ära”
Loomulikult ei ole mõningate tunnuste esinemine veel probleem ja tihtipeale ei ole laste uneprobleemid kaugeleulatuvate tagajärgedega, kuid sellele tasub tähelepanu pöörata ja sellega tegeleda. Laste uneprobleemid on üldiselt üsna hõlpsasti õige toitumise, päevakava ja unerežiimiga lahendatavad.
Unehäired ehk Insomnia on seisund, kus Teie lapsel on raskusi magamajäämisega või magamisega. See omakorda toob kaasa madala une kvaliteedi ja laps ei puhka ennast korralikult välja. Üldiselt laheneb see olukord ajapikku lapse suuremaks saades. Teisisõnu võib öelda, et kui laps ei puhka ennast välja vähemalt kolmel ööl nädalas ja unedefitsiit kestab 2-3 kuud järjest ning une puudumine kandub juba lapse igapäevatoimetustesse, võib olla tegemist unehäirega ja peaks pöörduma arsti poole.
Üldiselt on lapse uneprobleemid tagajärg mingitele muudele põhjustele ja vaatleme siinkohal mõningaid:
- Lapse üleelamised päeva jooksul on olnud nii värvikad või võimendatud, et laps ei saa seetõttu korralikult magada. Kas on tulemas mõni reis, mida laps ootab? Kas laps sattus olukorda, mida ta ei osanud lahendada või mis oli tema jaoks liiga nõudev ja keerukas?
- Stress kui unetuse faktor. Jah, lapsed võivad küll olla noored aga ka nemad kogevad stressi. Kas last kiusatakse koolis? Kuidas on vanemate omavaheline läbisaamine? Kas perre on lisandumas uus laps? Kas lapsel on mure kellegi pärast?
- Mõned karastusjoogid sisaldavad kofeiini. Kas su laps on peale lõunasööki tarbinud magustatud jooke? Proovi selliste jookide tarbimist piirata või hoopis menüüst kaotada.
- Muud unehäired. Teinekord on unehäired seotud ka teiste uneprobleemidega – uneapnoe, uneskõndimine (esineb rohkem just lastel seetõttu, et lastel on keerulisem eristada tegelikkust unenäost), norskamine. Võimalikud on ka unega otseselt mitteseotud tervisehädad – allergiad, valud, sügelus või lööve, hambavalud või gaasid.
Üldiselt on laste unehäired seotud siiski päevaste protsesside ja toimetustega ning väikese distsipliiniga lihtsasti lahendatavad. Lühidalt võib öelda, et päevased harjumused toetavad ööaja puhkust. Loetleme siinkohal üles mõned võtted, mis aitavad kaasa paremale unele:
- Kvaliteetaja veetmine vanematega. Mõned lapsed ei jää õigel ajal magama, sest nii saavad nad vanematelt rohkem tähelepanu. Kui mõlemad lapsevanemad töötavad päeval siis õhtuti on nad saadaval ja lapsed hindavad seda väga. Seega, magamaminemise ajal pöörake lapsele tähelepanu. Laulge või lugege muinasjuttu, andke lapsele aega mõttega uneajast harjuda. Hea on teha enne magamaminemist “vaikne tund”, mis on lapsele rahunemise aeg.
- Laps peaks kasutama voodit ainult uneks. Kas laps teeb koolitöid voodist või kasutab arvutit? Julgusta lapsi kasutama voodit ainult enne-und-rituaalideks (lugemine, muinasjutuvestmine, tasane laulmine) ja uneks, vastasel korral võib lapse aju hakata seostama voodit muude (aktiivsete) tegevustega.
- Laps ei tohiks minna voodisse täiskõhutundega. Täis kõht takistab lapsel uinuda kuna lapse magu on tegevuses toidu seedimisega. Veenduge, et laps ei ole söönud enamat kui kerge snäkk poolteist-kaks tundi enne uneaega.
- Keskkond peab võimaldama head und. Kas ruum on vaikne või kostavad teleka hääled lapse magamistuppa? Kas laps kardab pimedust? Sellisel juhul võib magamistoas jätta põlema tuhmi valguse või madala intensiivsusega LED-valgusti. Kas tuba on meeldivalt jahe, kas lapse voodi lähistel on liigselt mänguasju? Kas lapse magamistoas on arvuteid, telefone, mängukonsoole? Kas seadmetel on neti jagamine või andmevahetus sees?
- Pööra tähelepanu tukastamistele. Kas laps tegi kerge uinaku vähem kui neli tundi enne magamisaega? Teinekord võib olla lapse küllastus unest olla põhjus, miks laps ei suuda uinuda. Sellisel juhul võiks proovida lapse viimast uneaega nihutada veidi ettepoole.
Nii nagu uni on keerukas nähtus, nii võivad olla keerukad ka põhjused, miks Sinu laps öösiti ei maga. Sellele vaatamata on unehäired tavaliselt distsipliini, magamajäämisrituaalide ja õige päevakavaga üldiselt lahendatavad ja laps kasvab uneprobleemidest tihtipeale kiirelt välja. Puhanud laps on ka lapsevanemale õnnistus, seega jõudu ja edu magamisharjumuste kasvatamisel!
