Eks aeg-ajalt tuleb ikka ette pikemaid reise koos lastega. Pikk teekond on laste jaoks väsitav kasvõi juba seetõttu, et nad peavad tund või mitu ühe koha peal istuma. Ja midagi eriti teha ei saa… laste jutuvada hakkab ka juba lapsevanemat tasapisi tüütama…

Tihtipeale kui lapsevanem tahab minna lihtsamat lahendust pidi, siis ta lubab lapsel võtta reisi ajal talle kaaslaseks nutitelefoni, tahvelarvuti või mõne muu nutimeelelahutusseadme. Pistad selle pihku, saad ise oma mõtteid mõlgutada  ja lapsed tagaistmel üldse „unustada“ . Ja olekski nagu mure murtud.

Kuid, hoolivad lapsevanemad teavad, et kaasajal on järjest suurem probleem laste digisõltuvus. Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooli koostöös läbi viidud laste internetisõltuvuse uuringu „Digilaps” tulemused näitavad, et kuigi lapsi, keda võiks otse sõltlaseks pidada, on vähe, on ometi ka tavalistel lastel liigne internetikasutus seotud nii kehvemate koolitulemuste, tervise kui ka probleemsemate peresuhetega.[1]

Kõige suuremas ohus on need, kellel on harjumus internetis olla selleks, et oma meeleolu parandada ja end igapäevaelu stressist välja lülitada. Samuti on riskirühmaks need lapsed ja noored, kellel on varem diagnoositud meeleoluhäireid (depressiooni, ärevushäireid), aktiivsus- ja tähelepanuhäiret, sotsiaalfoobiat. Madal enesehinnang, üksildus ja loomupärane impulsiivsus võivad samuti suunata lapsi ja noori liigselt aega internetis veetma.

Nii nagu eeltoodud uuringu projekti koordinaator, Tervise Arengu Instituudi teadur Kätlin Konstabel sõnas, on vanematel siiski kriitiline roll selle juures, et lapse internetikasutamine püsiks mõistlikkuse piirides ja arvestaks lapse arenguliste vajadustega. Seega ei ole pika autosõidu ajal lastele internetis surfamine selle huvitavamaks tegemiseks hea mõte. Veel parem on need lihtsalt koju jätta, siis ei teki kiusatustki.

Kuidas siis teha lapsele autosõit huvitavamaks, kui sõidate näiteks maakodust linnakoju, maale vanavanemate juurde või lihtsalt reisite autoga ning nutiseadmed on välistatud?

Anname teile mõned lihtsad soovitused pika autosõidu ajal teha

Kirjelda, mida on näha autoaknast – lihtne ajaveetmise viis on mööduvat uurida ja sellest rääkida. Tehke seda kordamööda, nii et rääkimisel osaleksid ka teised autos viibijad, sest igaühel on ju oma vaateväli ning teistel on nii põnev teada saada, mida kõike on teisel aknast näha. Lisaks sellele, et selline kirjeldamine suurendab laste tähelepanelikkust, detailide märkamist, areneb nende sõnavara. Saate ju suunata last kirjeldama täpsemalt- paluda öelda näiteks värv või muu tunnus, näiteks „kahekordne kollane puumaja“ , mitte lihtsalt „maja“. Ning kui mõni loom juhtub olema, siis paluda öelda, mis häält teeb, mida sööb, kuidas kutsutakse tema järeltulijaid jne.

Palu lapsel lugeda teekonnal kohanimesid. Saab juurde veel arutada, kas mõni kohanimi võiks midagi tähendada, või arutleda, mis mõtteid kohanimi tekitab- näiteks, mis lapsed arvavad, kas Kullamaal on maa sees kulda, Isabellas elas sellenimeline printsess kelle nimejärgi küla nimetati. Laske laps fantaasial lennata . Lisaks sellele, et laps ei sõida lihtsalt kuskilt kuhugile, jäävad tal meelde toredaid kohanimesid, mis moodustavad tema reisiteekonna. Hiljem oskab ta huvitavamalt rääkida, kus ta käis ja mis vahvad lood nende nimedega seostusid. Kui veel ei oska laps lugeda, siis võib ette lugeda kohanime ja paluda tal seda korrata võimalikult täpselt järele. 

Laske lauluhääl valla. Lastele meeldib laulda. Mis siis, et sõnad ei pruugi peas olla, aga las laps teeb oma laulu näiteks, kuidas eelmine kord sai vanaema- vanaisa juures käidud. Või laulab oma uuest mänguasjast. Või sellest, mida aknast näeb. Rõõmus meel on garanteeritud. Ning üheskoos saate laulda vanu häid lastelaule- sepapoisside kaanonit, hea tuju laulu („Kui sul tuju hea, siis …“) või muud laulu, mida enamus teab. Kasvõi „Põdramaja“ nii, et kõik täishäälikud on ühed, näiteks „A“ , siis kõlaks „Põdral maja metsa sees ..“ hoopis „ Padral maja matsa saas…..“ – naljakas on laulda, samas tuleb tähelepanelikult kõik tähed asendada. Mis polegi vahel nii lihtne. 

Mängi sõnamänge, näiteks „Täida- täida laeva“, kus iga kord saab „laeva täita“ eri asjadega, näiteks „r“ või „k“ või ükskõik millise tähega sõnadega; autode markidega, puude või lillede nimedega, tüdrukute või poiste nimedega  või mõne reisi mälestustega. Või mõne muu asjaga, mis lapsi võib huvitada. Nii saab mänguliselt laps sõnavara suurendada ning õpib aru saama, mis tähega sõnad algavad.

Numbreid saab ka õppida. Kui lugeda viitadelt, kui palju on veel sõita lõpp-punkti ja kui palju juba sõidetud. Selle käigus saab õppida, meelde tuletada ja kinnistada numbreid. Lisaks on tore jälgida, kuidas eesolevate kilomeetrite arv väheneb. Suuremad lapsed saavad peast arvutada, kui palju veel sõita on näiteks.

Kui vähegi on aega tehke peatusi ilusates kohtades. Eestimaa on nii kaunis. Meie vaatamisväärsused on hästi tähistatud. Nii põnev ja huvitav on avastada meie allikaid, lossivaremeid, erilised kive, jõgesid, järvi jne. Enamasti kuulub nende kohtade juurde ka mingi lugu või legend, mille tasub kindlasti läbi lugeda. Lapsed armastavad selliseid asju ning väikesed vahepeatused muudavad kindlasti reisi põnevamaks.

Kui võimalik, siis sõida sihtpunkti aeg-ajalt erinevaid teid pidi või võtke ette lihtsalt üks vahva retk, kus põikate sisse kõige väiksematessegi külakestesse. Endalgi on huvitav vaadata uusi paiku, mis siis veel lastest rääkida. Laske end üllatada uutel kohtadel.

Lugude jutustamine on alati vahva tegevus. Vahel võiks aga ka teha võistluse, näiteks kes mõtleb välja kõige naljakama loo ja teisi rohkem naerma suudab ajada. Nii areneb kujutlusvõime ja fantaasia koos jutustamisoskusega.

Telliskivi teeäärsel märgil- mis see veel on? Pikal teekonnal saavad lapsed õppida selgeks liiklusmärkide tähenduse. Ja juurde on hea ka selgitada reeglid, mis märk midagi tähendab.

Kuulake muusikat ja rääkige sellest. Vahel on hea kuulata mõnd klassikapala. Lastele mõjub see enamasti rahustavalt ja kuulama panevalt. Kui veab, siis ka uinutavalt. Eriti hea, kui rääkida kauni muusikateose juurde mõni lugu heliloojast, kes selle loo kirjutas või lihtsalt muusikat natuke lahti seletada – mis pillid parasjagu mängivad, kas lugu on kiire või aeglane, on see tants või marss, kurb või rõõmus, mis mõtteid see lugu üldse tekitab. Kui juba lapsed on rohkem harjunud muusikat kuulama, siis võivad nad juba ise ära arvata, mis pillid seal mängivad.

Vahel võib olla ka lihtsalt igav. Sellest ei juhtu midagi kui mõni lapse hetk jääb lapsevanema poolt sisustamata. Mitte midagi ei juhtu lapsega, kes peab natuke oma fantaasiat kasutama ja ise endale meelelahutust leidma. Natuke võib ju laps poriseda igavuse üle, aga ärge andke kohe alla (loe:“ ära kaota last nutimaailma“) – varem või hiljem leiutab ta ise midagi igavuse peletamiseks. Ja see midagi võib olla uskumatult äge.

Muinasjuttude rääkimine on väga vahva tegevus. Muidugi võivad autos olla mõned muinasjutuplaadid, mida lapsel kuulata lasta. Ja pärast paluda lastel rääkida, mis lugu nad kuulsid. See paneb lapsed tähelepanelikumalt kuulama ja kuuldut meelde jätma. Nii tore, kui peredel kujunevad välja vahvad traditsioonid, kuidas lastega pikkadel autosõitudel aega veedetakse. Kuid see pole lihtsalt aeg, vaid pigem kvaliteetaeg, kus inimesed omavahel lihtsalt suhtlevad. Ning pikk tüütu autosõit polegi enam nii pikk ega tüütu. See on huvitav ka ilma interneti ja helendava ekraanita.


[1] Allikas: https://www.tai.ee/et/instituut/pressile/uudised/3582-uuring-liigne-internetikasutus-lastel-on-seotud-kehvemate-koolitulemuste-ja-peresuhetega

Jaga:

administrator

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga